HELLOU!!!

Hei, hei!

Ma olen siis Annabel ja täpselt ühe päeva pärast istun ma lennukile, et teha algust minu vahetusaastaga UK-s.

Selle peale, et minna üheks aastaks välismaale tulin ma tänu oma halvale inglise keele oskusele. Olen kogu aeg teadnud, et ilma inglise keeleta ma elus hakkama ei saa ja tundsin, et koolis õppides ma seda samuti piisavalt selgeks ei saa. Mul pole väga head annet keelte peale. Juba algklassides mäletan kuidas terve õhtu õppisin koos emaga pähe 10 inglise keelset sõna, mis mu emal juba ammu peas olid aga loomulikult mitte mul. Nii mõnigi kord tõusin varem hommikul üles ja õppisin sõnu enne kooli uuesti. Peale selle pole mulle kunagi meeldinud vaadata inglise keelseid multikaid või filme, mis muidugi oleks palju kaasa aidanud mu inglise keelele. Arvan, et koolis pole ma ka kunagi piisavalt inglise keelele pühendunud.
Nii, et nägin ainust võimalust veeta üks aasta inglise keelses riigis. See ei tundunud mulle üldse tore ega lahe vaid väga raske aasta. Tol hetkel olin ma veel liiga noor selleks, nii et see jäi ainult mõtteks. 9. klassi  algul mõtlesin, et nüüd on viimane aeg sellega tegeleda. Mul polnud tegelikult õrna aimugi, mida ma selleks tegema pean. Midagi olin kuulnud YFU-st. Mõni aeg hiljem leidsin ma e-koolist ASSE reklaami, nagu e-koolist hahaha. Uurisin seda lehte ja seal sain ära täita kohe avalduse vahetusõpilaseks saamiseks. Mõtlesin, et okei täidan siis ära ja kohe tuli ka meil vastu, mida edasi teha. See kõik algas minu jaoks nii ootamatult, nüüdseks juba umbes 10 kuud tagasi. Juba selle aja jooksul olen ma väga palju uut õppinud. Ma olen ka aru saanud, mida üldse tähendab vahetusaasta - uusi sõpru, näha teist kultuuri, õppida väga palju uut jne. Arvan, et iga noorel peaks olema oma elus selline võimalus avastada teist riiki ja kultuuri.

UK riigid, kuhu vahetusõpilased paigutatakse

UK koosneb neljast riigist - Šotimaa, Wales, Inglismaa ja Põhja-Iirimaa. Vahetusprogrammi õpilased paigutatakse Šotimaale, Walesi või Inglismaale. Minu perekond asub Walesis. Kuigi ma oleksin tahtnud minna pigem Inglismaale kui Walesi, siis praguseks kui keegi pakuks pere Inglismaal siis ma ei tea kas ma ikka vahetaks. Mulle meeldib väga Walesi loodus, kuid kliima pole küll nii hea, suvi suhteliselt sama nagu Eestis kui mitte halvem, kuid talved on palju soojemad. Mu host pere kodu asub ka ühe rahvuspargi kõrval. Mind hirmutab rohkem Walsi aktsent, kui ma muidu väga ei oska inglise keelt, siis kuidas ma veel suudan aktsendist aru saada?!? Okei tegelikult vahet pole eks ma näen seda. Kui ma läheksin kuskile Hispaaniasse näiteks siis ma ei oskaks kohaliku keelt ju üldse, pragu ikka ma midagi räägitud saan. Tegelikult ma üldse ei kujuta ette kui raske mul hakkab olema.

Minu maakond. Punasega kool, kodu ja selle lähedal asuv linn.

Ma lähen täpsemalt lõuna Walesi. Mu pere asub Blaina külas ja kool Abergavenny linnas koos jalgpalli võistkonnaga, kus ma loodetavati mängida ikka saan.😬 Blainast Abergavennysse on 17 km ja bussiga sõidab seda 40-50 minutit. Koolis algavad tunnid 8.30 ehk ma pakun, et 7.30 pean bussil olema...kodus olles ma alles sel ajal magasin tavaliselt 😀.

Blaina küla on umbes sama suur kui Rapla linn. 5 minuti auto sõidu kaugusel on linn Abertillery, kus pidi pere tihti käima.  Mu host peres on ema, isa ja 3 täiskasvanud tütart ning 2 koera. Koos minuga tuleb perre ka Itaalia tüdruk Silvana. Ta on minuga sama vana. Loodan, 
et saan temaga hästi läbi ehee.

Mu lennuk väljub laupäeval 2. septembril kell 8.25 ja kohal pean olema 2 tundi enne

Cardiffi jõuab lennuk kohaliku aja järgi 16.45 ehk Eesti aja järgi 18.45. Kokku kestab mu reis kodust vahetusperre üle 12 tunni, mille sees 6 tundi Amsterdamis passimist😴. Õnneks ma ei lenda üksi vaid ühe teise poisiga, kes läheb ka Walesi, tema host pere fännab jalgpalli.. :)) 

See on nii hirmus, et mu lend on juba homme, nii palju asju oleks veel vaja ära teha. Tunnen, et pole veel valmis. Ma ei kujuta ette kuidas ma seal hakkama saan. Eelnevalt olen püüdnud mõelda väga positiivselt ja polegi väga palju pead sellega vaevanud. Nüüd aina mõtlen, mis kõik võib halvasti minna ja kuidas ma millegagi hakkama ei saa. Okei tegelikult ma pean lihtsalt hakkama saama ja saan ka!!! Mind hirmutab mis mu trennidega saab, kuidas pere suhtub sellesse, kui iga päev trenni tahan teha või kas ma ise üldse suudan iga päev teha. Ja kuidas ma oma toitumisega hakkama saan. Ma ei tahaks väga pallikesena tagasi veereda. Sorry Sakukad, ma ei jookse nagu Bale tagasi, vaid pigem veeren nagu lumepall :DD. Okei okei. 

Nonii proovin ikkagi jääda positiivseks ja samuti ka kirjutada siia blogisse oma seiklustest. Hm lootes, et see ka kedagi peale minu huvitab. Kuigi pole hullu, kui ei huvita on mul tulevikus hea ka ise meenutada.😆

Nii et see you soon! 🙂