Food festival ja mu nädalavahetus

Helooo!

Kirjutan natuke oma nädalavahetusest. Tegelikult pidi see postitus esmaspäeval (18.09.17) tulema, aga ma ei salvestanud oma teksti ära, nii et pool postistust kustus ära:). Aga siin on nüüd siis minu nädalavahetus.
Reedel oli tavaline koolipaev mille lõppedes läksime koju. Koju saan nii, et kooli buss viib meid  Brynmwari ja seal peab ootama 30 minutit järgmist bussi. Saame edasi sõita ka teise firma bussiga, aga see maksab 1,5 (meil on teise bussifirma 4 nädala kaart ostetud), nii et me tavaliselt ootame. Neljapäeval näiteks seda õiget bussi ei tulnudki, istusime lihtsalt 45 minutit ja siis otsutasime ikka sellele teise firma bussile minna ja pidime juurde maksma. Täna käisime bussi oodates suures poes. Avastasin, et 400 meetri kaugusel on suur pood, kus sees ka mõned riidepoed. Näiteks George. Ostsin endale sealt kaks särki, sest need olid nii odavad, aga tegelikult ma ju ei vajanud neid! Poes ei saanud mitte kuskil riideid proovida, isegi peeglit polnud. Aga pood ise oli tõesti nii suur ja seal oli nii palju kaupa! Kuna meil oli kiire, siis ostsin kiiresti midagi põnevat ja tormasime bussile, sest sinna jõudmiseks pidime me 3 korda teed ületama ja proovi sa üle tee saada kui autojuhtidel pole kohustust sulle teed anda. Silvana kõndis ka nii aeglaselt ja ma siis panin tempot peale, sest ma ei tahtnud bussist maha jääda (muideks esmapäeval jäime me tema pärast bussist maha ja ma olin väga rõõmus). Jõudsime siis kohale paar minutit enne bussi väljumise aega, aga lõppkokkuvõttes ootasime ikka üle kümne minuti, sest buss hilines.
Koju jõudsime kell 17 ja koolist sain ma vabaks 14.20! Koju saamine on ikka haige ajaraisk! Koju jõudes olin ma nii väsinud. Algul lihtsalt lamasin oma voodis ja siis võtsin end kokku ja läksin alla midagi sööma. Pärast natukene õppisin ja vaatasin youtubes videot.. Siis juba sõime õhtust. Suht fish and chips oli. Ja ma topin igale poole kodujuustu. Tegelikult terve päeva ma olin mures EM valikturniiri pärast. Keegi polnud mulle teatanud et ma minna ei saa (tänasesks on). Mu emale helistati ASSEst aga mulle pidi ka teade tulema. Igatahes ma väga tahtsin minna ja ma ei näeks selles takistust. Koolis õpime 2-3 tundi ja peale seda on trenn. Kodus midagi teha ei jää. Mina tõlgin kodus tunni tekste ja õpin sõnu. Koolis põhiliselt kirjutame kokkuvõtte teema kohta. Alguses teeme praktilise ülesande kus ma tavaliselt vaatan, sest ei oska kuidagi aidata. Vahest teeme mingeid ülesandeid, põhiliselt lihtsalt on vaja kirjutada mis on rasv või mis on süsivesik. Saan selle lihtsalt kirjutada maha materjalide pealt. Igatahes saaks seda väga edukalt teha ka Eestis turniiril käies.
Kogusin terve õhtusöögi aja julgust, et perelt küsida, kas nad teavad sellest midagi ja mis nad arvasid. Söök üldse alla ka ei läinud ja sõin õhtusööki üle poole tunni, tavaliselt söön max 10 minta. Millalgi ma ei suutnud enam üldse süüa ja siis küsisin, et kas nad teavad mu turniirist midagi ja mida nad arvasid. Igatahes nad ei lubanud minna. Rääkisid veel midagi koolist, aga ma ei suutnud kuulata. Ma ei uskunud, et nad ei lubanud. Jälle läksid silmad punaseks ja pisarad hakkasid jooksma. Natukene istusin ja natukene üritasin süüa. Mingi aja pärast tuli söögiisu tagasi ja sõin siis lõpuni ning olin nii solvunud pere peale. Järgmine päev olin ikka veel ja motivatsiooni polnud enam. Laupäeval ei läinud intervalli ka jooksma nagu plaaninud olin. Kui moti pole on intervalli nii raske joosta. Õnneks kolmapäevases trennis me seda jooksime, aga kuna ma ei saand päris hästi aru, kuidas me seda teeme, siis ma ei saanud nii palju pingutada ja polnud nii raske, kui oleks võinud. Õhtul edasi olin suht vaikne. Läksime jalutama, sest isa pidi mulle näitama jooksurada. Peale seda läksid nad jõusaali ja mina tegin facetime Karo ja Noraga. Õhtul natuke veel õppisin ja läksin magama.

Laupäeval sain üle pika aja kaua magada. Ärkasin 8.30 aga magama läksin 23, nii et väga hea uni oli. Hommikuks oli inglise hommikusöök. Peekon, muna, seened, oad, röstsai ja mina toppisin jälle kodujuustu. Peale seda läksime Abergavennysse. Sellel nädalavahetusel oli seal toidufestival. Laupäeval käisime niisama seal ringi. Linn oli väga rahvast täis. Kesklinnas oli palju toidukioske, kust said toitu proovida. Ma proovisin esimest korda Walesi kooki. Nägi välja nagu paks vanaema pannkook rosinatega. Proovisin küll gluteeinivaba varianti, aga väga hea oli ikka, kuigi suhkrut täis. Veel kohtusime hostpere ühe  lapse ja ta mehega ning käisime koos kohvikus. Vaatasime igal pool veel ringi ja maitsesime asju. Seal oli ka vegan ala, kust sai tasuta puuvilju. Ja me saime hunnikus maisi ja ka popcorni maisi.
Abergavenny Food festivali tänav.

Vegan ala.

Minu pere.

Peale seda sõitsime  White Castlisse. Väga ilus oli, lossi taga paistsid mägised põllud. Tee sinna oli nii kitsas, et kaks autot üksteisest mööda ei mahtunud. Kõik see meenutas Gardfild 2-te ja tema lossi.

White Castle
Hostema, Silvy ja Dedy.
Dedy ja Mina kindluse ees.

Tagasi sõites tegin lõunauinaku ja sõitsime vanaema juurde. Ja siis läksin ma koos isaga ta tütrele Brianile vastu jalutama. Brian rääkis minuga natukene juttu ja oli väga tore. Nägi üldse minu arust nii ilus välja ja lahedalt stiilne. Ta küsis, kas õhtul tuleb pidu, jah. Ma nagu ee, ma ei tea. Siis ta ütles, et kaks poissi tulevad külla vist. Ma olin nagu okei, ma eriti ei tea sellest midagi, aga võimalik. Midagi kuulnud olen, et vist siis Silvanale tulevad. Või tegelikult sain aru, et nad tulevad toidu festivalile ka. Mõtlesin siis, et võib-olla nad ei saanud tulla ja tulevad ainult külla.

Vanaema juurest sõitsime tagasi koju. Ja siis see algas. Jõudsime koju ja mõtlesin, et mis ma edasi teen. Kas lähen õhtul jooksma või mitte. Kallasin koti lahti ja vahetasin riided ära. Siis tuli Silvana mu tuppa, et davai lähme otsime Tomi ja Basti üles! Läksime vastu ja nüüd juba olin aru saanud kes tulevad, aga arvasin, et tulevad ikka Silvanale külla. Pere oli nagu maininud ühe korra, et õhtul on palju itaalia keelt. Igatahes tuli üks Itaalia poiss ja teine Saksamaalt. Silvana tahtsi minna jalutama hm. Ma olin nagu, et ma lähen koju, kui te tahate võite minna. Lõppkokkuvõttes läksme kõik koju (minu ja Silvana koju). Okei sain aru, et trenni tegemisest vist midagi välja ei tule ja mina pean sisustama selle sakslase aega. Olin nii segaduses ja kõik mu õhtu plaanid olid nurjas. Realselt ma ei tundud ennast üldse hästi. Sakslane rääkis inglise keelt väga hästi ja siis ma oma keeleoskusega. Igatahes algul ma mossitasin ja poisid rääkisid meie perega. Silvana oli kellegi või millegi peale kuri. Võimalik, et minu, sest ta tahtis veel välja minna pärast. Millalgi siis tõin oma arvuti ja hakkasin seal oma asjadega tegelema. Aga kuna hostvanematel oli pulmaaastapäev siis nad läksid välja sööma (mina ei teadnud sellest jälle midagi). Ma pidid jälle siis rääkima Saksa poisiga. See kõik oli lihtsalt mulle nii ootamatu. See saklsane on vist kõige vanem vahtusõpilane, vähemalt ta näeb vana välja. Nägin teda esimest korda Cardiffis kui maandusime, olin kindel, et ta pole vahetusõpilane, aga ta rääkis teise Saksa vahetusõpilasega. Saabumise orietatsioonil oli ta ka, nii et ikkagi vahetusõpilane siin laste karjas. Okei tegelt enamused lihtsalt tunduvad nooremad.
Igatahes talle meeldib ka fotograafia nagu mullegi, aa muidugi tegeleb ta sellega palju rohkme ja on parem (nagu enamused teisedki), sest ma ei ole nii pühendunud, aga kunagi üritan kindlasti paremini. Vaatasime minu pilte, tähendab kõige pealt tema omasid, sest ma ei olnud nõus omi näitama (muideks tal on päris lahe instagram) ja ta rääkis juttu ja ma üritasin ka. :DDD Tegelikult hiljem isegi tundsin end paremini ja oli chill, samal ajal, kui Silvy ja Tom flööditasid aka rääkisid itaalia keeles. Tom tegi veel pasta carbonarat aga nohjah, ma eelistan enda tehtut ikka, see on palju tervislikum ka. Oli nagu spagetid natukene toore munaga ja minu portsus oli kaks liha tükki. Tundus, et meelega, sest Silvil ja Tomil oli ikka mitu korda rohkem....
Õhtul läksin suht vara  magama, sest panin 8-ks äratuse ja plaanisin jooksma minna. 

Pühapäeva hommik. Tere tulemust mu ellu. Muidugi ma ei läinud jooksma. Ei julgenud, kuna kuulsin, et pere ka enam päris ei maga ja ma ei olnud kindel meie hommikustes plaanides, teadsin vaid, et 9.45 pidime lahkuma. Ma ei julgenud minna ikkagi. Tõmblesin natuke jõuharjutusi selle asemel 😂.
Hommikul sõin ja üritasin, mitte liiga palju süüa, sest me läksime toidufestivalile. Algul käisime jälle tasuta alal, sest eile hostisa ei käinud koos meiega. Liikusime nii aeglaselt, aga noo pole ime, rahvast oli nii palju ka. Tõesti rahvast oli nii palju et, mõnele asjale ei pääsenudki ligi.
Festivalist siis. See oli üle linna erinevates kohtades ja peale seda kui esimeses paigas ära käsime mõtlesin ma, et okei selle eest ma käsin välja £10 vä? Hiljem sain aru, et neid kohti oli üle linna laiali, kust toite saad maitsda ja osta. Põhiliselt olidki toidu maitsmised ja ostmised  ning soe toit. Kõik oli ainult nii kallis. Toidu ja riiete hind on suht võrnde siin. Sain küll proovida erinevaid asju, aga paljusid asju pidi küsima proovida ja noh kuna ma suure tõenäosusega midagi ei osta siis ma väga ei küsinud. Kui oleksin Eestis olnud oleks vast ostnud, aga siin väga ei taha kulutada ja nagu teise koju imelik osta. 
See hea juust
Siin pole ka nii popid erinevad tervisetooted. Mõned tervislikumad brändid olid, aga kujutan ette, et Eestis oleks kindlasti rohkem olnud. Sammuti oleks olnud erinevaid proteiini ja treeningu tooteid. Peamiselt sai maitsta erinevaid moose/marmelaade ja selliseid asju mis olid purgis - magusad moosid, soolased moosid, külmad kastmed ja igasugused erinevad viljad millegagi koos (mais koos tšillika nt). Palju pagaritooteid ja isuäratavaid koogikesi. Muidugi oli ka palju juustu ja seda mulle meeldis maitsata. Šokolaade oli, muid maiustusi, müslisid, jäätist, jogurteid, palju oli vodkat ja ka muud alkoholi ning erinevaid gaseeritud jooke.
Toidufestivalil meeldis mulle kõige rohkem üks juust, mille nime ma ei tea, aga ostan seda Eestisse kindlastiiii. Võib-olla olen ma loll, et ma seda ei tea, aga see on nagu ümmargune ja selle ümber on nagu kummist koht ja sees siis selline pehme juust. Ma ise ostsin kolm toorbatooni caramelli ja šokolaadi maitsega. Ühe läätse-kikerherne muhvini ja smuuti.
Terve päev olin mõelnud jälle, et kas minna õhtul jooksma või ei. Sõitsime koju ja päike tuli välja. Mõtlesin, et davai jookseks selle intervalli ära. Koju jõudes oli toas nii külm ja tundsin, et ei jaksa liigutadagi. Vingusin emale, et mis ma teen selle jooksuga. Ja siin, nagu ikka, ma läksin ja jooksin selle lihtsalt ära. See oli sama raske kui ma ette kujutanud olin. Mõtlesin veel, et sellest saaks hea artikli, et kuidas tüdruk intervalli joostes ära suri. Jooksurajal oli tee ka nii porine ja ainult üles alla, mis tegi selle jooksu ka raskemaks. Pärast pidin oma tosse küürima. Üldse olin loll, et ostsin siia valged tennised kaasa ja mu jalgpalli puutsad on ka valged. Siin on kogu aeg porine igal pool. 

Õhtul sõime püreesuppi, mulle väga meeldis see, aga ma arvan, et mu Eesti perele poleks raudselt meeldinud. Peale seda ma õppisin ja üritasin vara magama minna. Aga muidugi hommikul olin 
nii väsinud ikka. Peale esimest tundi mõtlesin, et vajan nädalavahetus, nii väsinud olen.

All on veel mõned pildid festivalist.






-Annabel


Bye!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimene nädal!

HELLOU!!!

Üle kuu aja juba siin - esimese kuu muljed