Annabel in UK

Helooo! Kirjutan natuke oma nädalavahetusest. Tegelikult pidi see postitus esmaspäeval (18.09.17) tulema, aga ma ei salvestanud oma teksti ära, nii et pool postistust kustus ära:). Aga siin on nüüd siis minu nädalavahetus. Reedel oli tavaline koolipaev mille lõppedes läksime koju. Koju saan nii, et kooli buss viib meid  Brynmwari ja seal peab ootama 30 minutit järgmist bussi. Saame edasi sõita ka teise firma bussiga, aga see maksab 1,5 (meil on teise bussifirma 4 nädala kaart ostetud), nii et me tavaliselt ootame. Neljapäeval näiteks seda õiget bussi ei tulnudki, istusime lihtsalt 45 minutit ja siis otsutasime ikka sellele teise firma bussile minna ja pidime juurde maksma. Täna käisime bussi oodates suures poes. Avastasin, et 400 meetri kaugusel on suur pood, kus sees ka mõned riidepoed. Näiteks George. Ostsin endale sealt kaks särki, sest need olid nii odavad, aga tegelikult ma ju ei vajanud neid! Poes ei saanud mitte kuskil riideid proovida, isegi peeglit polnud. Aga pood i

Hello! Lõpuks olen jõudnud kõik kirja panna (peaegu), mis vahepeal juhtunud on. Proovin esialgu keskenduda koolile ja pole olnud väga aega blogi kirjutamiseks, reaaalselt. Olen selleks niigi hullult aega napsanud oma õppimise kõrvalt. Kõigepealt tahan  kooliga kuskile joonele jõuda, nii et ma ei tea millal järgmine postitus sünnib. Ma üritan kindlasti. 02.09 laupäev Maian, mina, Pirgit ja Rebeka lennujaamas. Läksin kell 1 magama ja kell 5 tõusin. Uni oli väga hea. Ma polnud absoluutslt närvis ega midagi. Lennujaama olid tulnud mind saatma Pirgit, Rebeka ja Maian ning Karo ja Nora. See oli väga armas neist. Paaril eelneval päeval olin ma olnud suhteliselt kurb, et pean juba ära minema Eestist, aga hommikul polnud üldse ja tundsin end väga hästi. Lendasime Raitoga Amsterdami kaks pool tundi ja vahepeal sain ma teada milline on Põlva kool, igatahes tundus see olema palju parem ja chillim, kui kool kus ma käinud olena. Nora, mina ja Karo lennujaamas. Amsterdamis oli me

Hei, hei! Ma olen siis Annabel ja täpselt ühe päeva pärast istun ma lennukile, et teha algust minu vahetusaastaga UK-s. Selle peale, et minna üheks aastaks välismaale tulin ma tänu oma halvale inglise keele oskusele. Olen kogu aeg teadnud, et ilma inglise keeleta ma elus hakkama ei saa ja tundsin, et koolis õppides ma seda samuti piisavalt selgeks ei saa. Mul pole väga head annet keelte peale. Juba algklassides mäletan kuidas terve õhtu õppisin koos emaga pähe 10 inglise keelset sõna, mis mu emal juba ammu peas olid aga loomulikult mitte mul. Nii mõnigi kord tõusin varem hommikul  üles ja õppisin sõnu enne kooli uuesti. Peale selle pole mulle kunagi meeldinud vaadata inglise keelseid multikaid või filme, mis muidugi oleks palju kaasa aidanud mu inglise keelele. Arvan, et koolis pole ma ka kunagi piisavalt inglise keelele pühendunud. Nii, et nägin ainust võimalust veeta üks aasta inglise keelses riigis. See ei tundunud mulle üldse tore ega lahe vaid väga raske aasta. Tol hetkel